Õppijate lood
Jagame siin kahe Edgari kursuse vilistlase lugu, kes pärast kohanemiskursuse lõpetamist asusid edasi õppima Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse erialaõppes.
Räägi palun, kuidas sina Edgari kursuseni jõudsid? Mis tõi sind siia õppima?
Genrih: Sain infot vanematelt ja siis uurisin ise, et Edgari kursusel saab õppida eesti keelt, kui põhikool on läbitud. Ma tundsin, et minu eesti keele tase ei ole piisav ja tahtsin parandada oma keele- ja suhtlemisoskust.
Alisia: Sain infot vanematelt. Minu erivajadus (autismispektri häire) ja eesti keele vähene oskus tõid mind siia õppima, kuna oli raske leida teine õppeasutus, mis arvestaks minu eripäraga ning keele vähese oskusega.
Kas sinu ootused kursusele läksid täide? (nt kui tulid eesti keelt õppima, kas keeleoskus paranes jne)
Genrih: Jah, minu keeleoskus paranes, muutusin julgemaks just suhtluse tasandil. Tänu erinevatele praktiliste moodulite läbimisele tekkis selgem arusaam, mida sooviksin edasi õppida.
Alisia: Mul ei olnud erilisi ootusi, aga Edgari kursus andis mulle sõnavara ja grammatika baasi, KuVas see kinnistus ning praegu ma kasutan seda abipagaris. See on ime, et ma saan praegu rahulikut õppida eesti keeles.
Mis sulle kursuse juures kõige rohkem meeldis?
Genrih: Interaktiivsed tunnid – et mitte ainult istud ja täidad töölehti, vaid sai nt kõndida klassis ringi ja täita ülesandeid seintel või väljaspool klassi. Meeldis, et tunnid olid praktilised.
Alisia: Meeldis, et ei olnud nagu tavakoolis (kust ma tulen), vaid Astangul sind mõistetakse, julgustatakse, pole kartust küsida. Tundsin siin ennast vabamana. See on suur erinevus võrreldes tavakooliga. Kõike selgitatakse, võib küsida abi.
Mis on olnud sinu jaoks raske või keeruline eesti keele õppimisel?
Genrih: Sõnade meeldejätmine, aga oma metoodika aitas sellega hakkama saada. Samuti oli alguses raske rääkida, aga hiljem muutus see lihtsamaks tänu sellele, et kasvas sõnavara ja sain oma mõtte paremini eesti keeles edasi anda.
Alisia: Rääkimine. Aga nüüd on lihtsamaks läinud, samuti aitas mind ka eripedagoog.
Millal tundsid, et midagi läks hästi ja sa said enda üle uhke olla?
Genrih: Kui ma tegin ülesandeid teistest kiiremini, ja see oli üsna tihti.
Alisia: Kui ma hakkasin ise vastama eesti keeles ja tundsin, et minu arvamusega arvestatakse.
Kui peaksid järgmisele õppijale nõu andma – mida ütleksid talle?
Genrih: Ole püüdlik ja kuula, mida õpetajad sulle räägivad.
Alisia: Püüa rohkem rääkida ja panna sõnad lauseteks. Kui antakse eestikeelne tekst, siis proovi see iseseisvalt läbi töötada.
Kuidas sellel kursusel õppimine mõjutas sinu tuleviku vaateid ja valikuid sinu tuleviku suhtes?
Genrih: Minu põhiline eesmärk pole muutunud, kuid tekkis arusaam, et minu valikud võivad elu jooksul muutuda ja see on normaalne. Enne ma ei olnud nii paindlik. Suurem paindlikkus tekkis tänu sellele, et saan paremini rääkida eesti keeles, sellest ka rohkem suhtlust erinevate inimestega ja kunagi ei tea, mis inimene sinust ootab ning parem oleks valmis olla muutusteks.
Alisia: Mul on praegu raske rääkida kaugest tulevikust, aga kui võtta lähitulevikku, siis ma arvan, et mul läheb hästi abipagaris ja ma lõpetan selle edukalt.
Kuidas kursusel õppimine toetas sinu hakkama saamist elus ja eestikeelses keskkonnas?
Genrih: Tänu igapäevaelu oskuste ja teistele praktilistele tundidele oskan nüüd palju paremini teha süüa; tänu eesti keele oskusele saan suhelda kursakaaslastega. Mäletan üsna hästi võtteid nt keraamika, toidu valmistamise, koristamise tundidest ja saan neid kasutada oma igapäevaelus.
Alisia: Jah, ma hakkasin paremini aru saama, mida mulle öeldakse poodides. Saan ise kellegile öelda eesti, mitte vene keeles nt bussis “aitäh”. Isegi ei mõtle enam selle peale, vaid automaatselt tuleb välja eesti keeles.