Järgnevatel lehtedel vaatame praktilisi näiteid: arutame muukeelsete HEV-õppijate vajadusi eestikeelses õppeprotsessis.
Õppija A
Õppija A omandas põhihariduse riikliku õppekava alusel, õppides peamiselt vene keeles. Tema kodune keel on vene keel. Pärast Edgari kohanemiskursuse läbimist sooritas ta A2 tasemetöö kindla tulemusega – 91%. Tema keeleliste osaoskuste areng on ühtlane. Vastavalt oma vajadustele eelistab õppija individuaalset tööd, kuid vajadusel töötab ka rühmas. Ta on viisakas ning armastab erinevaid mänge, sealhulgas laua- ja seltskonnamänge. Õppija asus õppima nelja-aastasele kutsehariduse õppekavale, kus ta omandab nii keskhariduse, kui ka erialased teadmised.
Vajadused ja tugi
Suhtluskeele areng
Kuna õppija peamine suhtlus vabal ajal ja väljaspool kooli toimub vene keeles, vajab ta argikeele sõnavara arendamist, sealhulgas ka kõnekeelset väljendusvara. Praegu koosneb tema suhtluskeel peamiselt õpitud väljenditest ega kõla loomulikult. Selleks, et õppija saaks vabalt suhelda oma eesti kodukeelega rühmakaaslastega, vajab ta toetust suhtluskeele arendamisel.
Ainekeele areng
Arvestades, et õppija omandas põhihariduse vene keeles, on oluline teda toetada gümnaasiumi astme õppekava omandamisel. Õppija vajab tuge ainealase sõnavara omandamisel. Selleks saab kasutada ainepõhiseid sõnavaraloendeid, mille alusel on võimalik koostada erinevaid visuaale ning sõnavara omandamist toetavaid harjutusi ja töölehti.
Eestikeelse sisendi mõistmine
Uuele erialale sisseastumisega sattus õppija eestikeelsesse õpikeskkonda, kus enamik õppijaid räägib eesti keeles. Lisaks vajadusele kasutada eesti keelt suhtluskeelena peab ta mõistma ka tundides esitatavat eestikeelset sisendit, kus sõnavara ja grammatika on argipäevasest keelest keerukamad. Seetõttu on oluline veenduda, et õppija mõistab eestikeelset kõnet, eriti õpetaja selgitusi ja ülesandeid. Tuleb arvestada, et ta vajab toetust: õpetaja võib paluda tal üle korrata, mida tuleb teha, või selgitada lühidalt oma sõnadega ülesannet.
Õpistrateegiate kujundamine
Gümnaasiumi astme õppekava omandamine eeldab, et õppija on suuteline omandama keerukamat ainesisu suuremas mahus, sealhulgas erinevate tekstide kaudu. Seetõttu on oluline toetada õppijat erinevate õpistrateegiate kujundamisel: info kriitiline hindamine ja töötlemine; olulise info valimine ja meeldejätmine; lugemistehnika valimine vastavalt eesmärgile; tekstiülesannete ning visuaalide mõistmine ja tõlgendamine.
Õppija B
Õppija B omandas põhihariduse riikliku õppekava alusel vene õppekeelega koolis. Tema kodune keel on vene keel. Pärast Edgari kohanemiskursuse läbimist õppis ta veel aasta aega eestikeelsel kohanemiskursusel. Kursuse lõpus sooritas ta A2 tasemetöö tulemusega 67%, mis jäi 3% võrra alla nõutud tasemele. Keeleliste osaoskuste lõikes näitavad tulemused, et õppija kuulamis- ja kirjutamisoskus vastavad A2 tasemele. Kõige nõrgemaks osutus rääkimisoskus. See võib olla seotud õppija erivajadusega, mille tõttu ta väldib suhtlemist ja eelistab ülesandeid, kus ei pea teiste õppijatega koostööd tegema. Õppija on harjunud kasutama telefonis tõlkerakendust, mistõttu esineb tal raskusi spontaanses kõnelemises. Uuest õppeaastast õppija on asunud õppima üheaastasele eriala õppekavale.
Vajadused ja tugi
Eesti keele sisendi mõistmine ilma tõlkerakenduse abita
Kuna õppija on harjunud toetuma tõlkerakendusele, on tal ilma selleta raskusi eestikeelse sisendi mõistmisega. Ta oskab eestikeelset sisendit küll kuulata, kuid tal puudub piisav enesekindlus oma teadmisi usaldada. Seetõttu vajab ta julgustamist, mida saab pakkuda näiteks siis, kui õpetaja palub tal ülesannet üle korrata või seda oma sõnadega selgitada.
Spontaanse kõnelemise harjutamine
Selleks, et julgustada õppijat eesti keeles rääkima, sh ka spontaanselt, võib pakkuda talle mänge ja ülesandeid, mis soodustavad keelekasutust. Näiteks võivad need olla HARJUTAMINE seletusmängud (nt Alias, “Leia sõna, mis ei sobi teiste hulka”) või mängud, kus tuleb sõnu nimetada (nt “viis sõna, mis algavad S-tähega” jms).
Suhtlemisoskuse arendamine
Kuna õppija pelgab suhtlemist, võivad talle abiks olla rollimängud, mis sisaldavad keelelisi malle. Dialoogide harjutamine ja mallide kasutamine annavad õppijale enesekindlust ja julgust suhelda eesti keeles. Soovitatav on koostada dialooge õppija erialaga seotud teemadel, mis aitab tal omandada erialast sõnavara.
Õppija C
Õppija C omandas põhihariduse riikliku õppekava alusel vene õppekeelega koolis. Tema kodune keel on vene keel. Pärast Edgari kohanemiskursuse läbimist asus ta õppima nelja-aastasele kutsehariduse õppekavale, kus omandab nii keskhariduse kui ka erialased teadmised. Õpingute esimene aasta oli õppija jaoks keeruline nii eesti keele oskuse kui ka tema isiklike eripärade tõttu. Õppijal esineb raskusi keskendumisega ja tähtaegadest kinnipidamisega. Eesti keelses õppeprotsessis kujunes tema suurimaks väljakutseks ainealase sõnavara mõistmine gümnaasiumiastme ainetes: keerukas sõnavara tekitas raskusi, mis põhjustas kiiret väsimist ning mõjutas omakorda keskendumist ja tunnitegevustesse kaasatust. Õppija täiendab oma keeleoskust eesti keele eratundides.
Vajadused ja tugi
Eestikeelse sisendi mõistmine
Uuele erialale sisseastumisega sattus õppija eestikeelsesse õpikeskkonda, kus enamik õppijaid räägib eesti keeles. Lisaks vajadusele kasutada eesti keelt suhtluskeelena peab ta mõistma ka tundides esitatavat eestikeelset sisendit, kus sõnavara ja grammatika on argipäevasest keelest keerukamad. Seetõttu on oluline veenduda, et õppija mõistab eestikeelset kõnet, eriti õpetaja selgitusi ja ülesandeid. Tuleb arvestada, et ta vajab toetust: õpetaja võib paluda tal üle korrata, mida tuleb teha, või selgitada lühidalt oma sõnadega ülesannet.
Ainekeele areng
Arvestades, et õppija omandas põhihariduse vene keeles, on oluline teda toetada gümnaasiumi astme õppekava omandamisel. Õppija vajab tuge ainealase sõnavara omandamisel. Selleks saab kasutada ainepõhiseid sõnavaraloendeid, mille alusel on võimalik koostada erinevaid visuaale ning sõnavara omandamist toetavaid harjutusi ja töölehti.
Keskendusmisvõime parandamine ja õpioskuste areng
Oma eripära tõttu vajab õppija toetust ja juhendamist ajaplaneerimisel ning tähtaegadest kinnipidamisel. Talle on vajalik selge tegevusplaan ja ülevaade ülesannetest koos nende esitamise tähtaegadega. Samuti on talle abiks regulaarsed meeldetuletused, mis toetavad keskendumist. Õppija vajab toetust ka erinevate õpistrateegiate kujundamisel: info kriitiline hindamine ja töötlemine, olulise info valimine ja meeldejätmine, sobiva lugemistehnika valimine vastavalt eesmärgile ning tekstiülesannete ja visuaalide mõistmine ning tõlgendamine.
Õppija D
Õppija D omandas põhihariduse riikliku õppekava alusel vene õppekeelega koolis. Tema kodune keel on vene keel. Pärast Edgari kohanemiskursuse läbimist sooritas ta eesti keele kui teise keele A2-tasemetöö, kuid ei saavutanud nõutud taset (tulemus 45%). Õppija tugevamad osaoskused on kuulamine ja kirjutamine, kõige nõrgemaks aga osutus rääkimisoskus. Pärast kohanemiskursuse lõpetamist asus ta õppima üheaastasele erialaõppekavale. Õppijal esineb raskusi keskendumise ning eestikeelse sisendi mõistmisega. Raskusi keeleõppes võimendab kuulmislangus, mis teeb keeruliseks nii enda, kui teiste kõne mõistmise. Samuti väsitab vaegkuuljat pidev keskendumine kuuldelisele infole. Suureks väljakutseks on talle ka uute sõnade õppimine ja meeldejätmine.
Vajadused ja tugi
Suhtluskeele areng
Kuna õppija peamine suhtlus vabal ajal ja väljaspool kooli toimub vene keeles, vajab ta argikeele sõnavara arendamist, sealhulgas ka kõnekeelset väljendusvara. Praegu koosneb tema suhtluskeel peamiselt õpitud väljenditest ega kõla loomulikult. Selleks, et õppija saaks vabalt suhelda oma eesti kodukeelega rühmakaaslastega, vajab ta toetust suhtluskeele arendamisel.
Eestikeelse sisendi mõistmine
Uuele erialale sisseastumisega sattus õppija eestikeelsesse õpikeskkonda, kus enamik õppijaid räägib eesti keeles. Lisaks vajadusele kasutada eesti keelt suhtluskeelena peab ta mõistma ka tundides esitatavat eestikeelset sisendit, kus sõnavara ja grammatika on argipäevasest keelest keerukamad. Seetõttu on oluline veenduda, et õppija mõistab eestikeelset kõnet, eriti õpetaja selgitusi ja ülesandeid. Tuleb arvestada, et ta vajab toetust: õpetaja võib paluda tal üle korrata, mida tuleb teha, või selgitada lühidalt oma sõnadega ülesannet.
Sõnavara laiendamine
Kuna õppijal esineb raskusi uute sõnade meeldejätmisega, on vaja talle õpetada strateegiaid, mis aitavad sõnavara laiendada. Esiteks võib õppijat toetada teemaalaste loetelude koostamisel, kuhu ta saab kirja panna ka ainealaseid sõnu. Samuti tuleks tutvustada erinevaid strateegiaid, näiteks seoste loomist sõna ja olukorra või pildi vahel, sõnade kirja panemist ja hääldamist jne. Tunnis on soovitatav suunata õppijat uusi sõnu kirja panema.
Erivajadusega arvestamine
Kuulmislanguse tõttu peaks pidevalt kontrollima, kas õpilane näeb õpetaja kõnelemisel tema nägu ja miimikat – eriti abistab kõnemiimika ja kirjaliku teksti kombineerimine paralleelselt.