Eelneva teadmise aktiveerimine mängib LAK-õppes olulist rolli, sest see võimaldab õpetajal mitte ainult kaardistada õppijate olemasolevaid teadmisi tunni teemal, vaid ka hinnata nende teemapõhist sõnavara.

Eelneva teadmise aktiveerimine on LAK-õppes keskne, sest võimaldab õpetajal enne õppetöö sügavama sisu pakkumist kaardistada  õppijate olemasolevat teadmist vastava tunniteema kohta. See aitab hinnata õpilaste teemapõhist sõnavara, mis on oluline keele ja aine integreeritud õppimise kontekstis. Eelnevate teadmiste ning sõnavara kaardistamine loob aluse õppetunni kavandamiseks, kus uued teadmised ühenduvad õppijate varasemate kogemuste ja keeleoskusega.

Metoodiliselt toimub eelneva teadmise aktiveerimine tavaliselt õppetunni alguses, kasutades küsimusi, arutelusid või kujundlikke ülesandeid, mis kutsuvad esile õpilaste teadmised ja keelekasutuse teemadel. Protsess toetab õppijate uue informatsiooni mõistmist paremini, sest nad saavad selle siduda oma varasema kogemusega ning tuvastada vajaliku sõnavara. Samuti võimaldab õpetajal kohandada õpet vastavalt õpilaste tasemele ja vajadustele, aidates suunata keeleliste ning ainealaste eesmärkide täitmist.

Eelneva teadmise äratamine tõstab ka motivatsiooni ja õpilase osalust tunnis, sest sidudes õppe uue materjali õpilase endaga, kujuneb õppimine tähendusrikkamaks ja aktiivsemaks. See aitab vältida vääritimõistmisi ning toetab paremat keelelist väljendusvõimet ainevaldkonnas.

LAK-õppes, kus eesmärgiks on keele ja aine samaaegne omandamine, on seega planeeritud eelnevate teadmiste analüüs ja aktiveerimine lahutamatu osa õppetöö kvaliteedist ja efektiivsusest. Oskus eelnevaid teadmisi ja sõnavara adekvaatselt kaardistada ning kasutada on õpetaja laiapõhise kompetentsi keskmes LAK-õppe tõhusa rakendamise juures. See loob tugeva aluse järgmiste õppetegevuste ülesehitamiseks, kus nii aine kui ka keel arenevad käsikäes.

Eelneva teadmise aktiveerimist on kõige parem korraldada
mängulises ja õpilasi kaasavas vormis.