Selles peatükis otsime vastuseid järgmistele küsimustele:

“Edgari” kutsevaliku õppe rühmas õpivad õppekeelest erineva emakeelega õppijad, kes omandavad eesti keelt teise keelena, kuid kellel on lisaks arengulisest eripärast tulenev suurenenud toe vajadus. Need õppijad võivad olla Eestisse saabunud välismaalt (kas teisest rahvusest sisserändajatena või eesti rahvusest tagasirändajatena) või kasvanud Eestis peres, kus kodune keel erineb õppekeelest.

Edgari rühma õppijaid on iseloomustanud järgmised hariduslikud erivajadused:

• kerge intellektipuue. Intellektipuudega õppijatel esineb sageli ka keelepuue, sest nende peamine arengu eripära on seotud mitteverbaalse infotöötluse – tajumise, tähelepanu, mälu ja mõtlemise – eripäradega. Emakeeles on neil tavaliselt piiratud sõnavara ning eneseväljendus ja kõnest arusaamine on eakaaslaste tasemest nõrgemad. Kerge intellektipuudega õppijad omandavad põhikooli lõpuks üldjuhul verbaalse mõtlemise põhioskused ning suudavad analüüsida sõnalist teavet. Samas muudavad piiratud verbaalsed ja mitteverbaalsed oskused keeruliseks võõrkeelses õppekeskkonnas õppimise.
• emotsionaalsed ja/või käitumisraskused, sealhulgas aktiivsus- ja tähelepanuhäire, autism, ärevushäired, agressiivne käitumine, meeleoluhäired. Nende avaldumine, tunnused ja häirest tulenevad toimetulekuraskused võivad olla väga erinevad. Emotsionaalsed ja käitumisraskused võivad esineda nii iseseisvalt kui ka teiste sündroomide osana ning sageli kaasnevad need erinevate erivajadustega. Need häired mõjutavad negatiivselt õpitulemusi, võivad põhjustada tõrjutust, meeleolu langust ning raskusi õppimises ja käitumises, mis omakorda takistavad hilisemat toimetulekut tööelus.
• liikumispuue. Liikumispuudega õppijate raskused kutseõppes võivad olla väga erinevad. Liikumispuue võib olla püsiv või ajas muutuv seisund. Kui kahjustatud on kesknärvisüsteem, võib see mõjutada kehaasendi hoidmist, liigutuste kontrolli ja tundlikkust. Liikumispuue avaldub enamasti toimetulekuraskustena, mida saab leevendada abivahendite, ravi ja õpetuse abil. Liikumispuuded võivad avalduda väga erinevalt, mistõttu on ka inimeste verbaalsed ja mitteverbaalsed võimed erinevad. Mõnel võib liikumispuude kõrval esineda ka intellektipuue, õpiraskused või muu erivajadus, kuid mitte alati. Liikumispuue ei tähenda automaatselt, et õppija vajab rohkem tuge, sest õppijate kognitiivne võimekus on väga erinev. Keeleõppega seonduvate ja verbaalsete ülesannete puhul võib raskusi tekkida neil, kellel on neuroloogilise kahjustuse tõttu kõnepuue (nt motoorne apraksia, düsartria või afaasia), mis raskendab eneseväljendust.

Õppija akadeemilist toimetulekut mõjutab tema kognitiivse arengu tase ja häire raskusaste. Näiteks võib autismispektrihäire mõõdukal tasemel ja eakohasest madalama intellektiga õppijal esineda raskusi sotsiaalsete oskuste omandamisel ning suhtlemisvõime võib olla piiratud. Autismispektrihäirega õppijate kognitiivne ja keeleline võimekus võib oluliselt erineda. Enamikul neist on raskusi nii mitteverbaalse kui ka verbaalse infotöötlusega.

Sageli esinevad tajuhäired ja sensoorne ülitundlikkus erinevate stiimulite suhtes, näiteks lõhnade, helide, materjalide suhtes või temperatuuri muutuste korral. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õppijatel võib samuti olla koolis erinevaid raskusi. Õpetajad märkavad neid sageli seetõttu, et nad on rahutud, liigse liikumisvajadusega ja tegutsevad impulsiivselt. Häire peamine tunnus on raskus keskenduda ja tähelepanu hoida.

Teise keele omandamine sõltub õppija kognitiivsest ja keelelisest võimekusest ning tema suhtlusvalmidusest. Tänapäeva uuringud näitavad, et HEV-õppijad on võimelised õppima võõrast keelt ja võõras keeles, kui neile on loodud toetav õppekeskkond, mis arvestab nende eripära, võimekuse ja vajadustega.

Konkreetset erivajadust ega õpiraskust eristamata toovad uuringud üldistatult välja mõned probleemid, mille tõttu HEV-õppijal võivad tekkida keeleõppe raskused. Siinkohal toome välja kolm nendest.

Probleemid töömäluga

Keeleõpet võivad mõjutada probleemid töömäluga, mis tihti tekivad hariduslike erivajadusega õppijatel. Probleemid töömäluga mõjutavad töödeldava (keele)sisendi mahtu, sh sõnade meeldejätmist ning keelelise info töötlemise kiirust. Puudulik sõnaline töömälu takistab õppijat nii verbaalsete kui ka kirjalike tööjuhendite lugemisel, mõistmisel ja täitmisel.

Tähelepanu puudulikkus

Kui õppijal esinevad probleemid keskendumisega ja tähelepanu ümber lülitamisega ühelt tegevuselt teisele, siis on tal raske tajuda sõnalist infot. Sellisel õppijal on ka raske eristada olulist infot, töödelda seda töömälus ning salvestada see püsimällu. Seega õppija “lülitub” ülesande tegemisel ajal välja, sest tegevus väsitab teda. Ta ei suuda hästi teha ülesandeid, mis nõuavad mitme osaoskuse rakendamist, nt lugemine, kirjutamine ja teksti loomine. Ta ei ole võimeline kontrollima/jälgima oma suulist kõnet: ta kordab mõtteid ja sõnu suulise teksti loomisel, teeb palju vigu kirjalikus tekstis. Õppija ei suuda tegutseda eesmärgistatult, st tal on raske keskenduda ülesandele, teha ülesanne lõpuni.

Võimekusega seotud raskused

Antud kohanemiskursusel õppivad noored on üldjuhul omandanud põhihariduse lihtsustatud õppekava alusel. Kuigi neil võivad olla erinevad erivajadused ja õpiraskused, ühendab neid tavaõppijast madalam võimekus. Sellega seoses võivad õppijatele olla katsumuseks abstraktsed mõisted, keerulised ja mahukad tekstid ja mitmest etapist koosnevad ülesanded.

Õppija piiratud kognitiivsed oskused mõjutavad tema esimese keele arengut, mis omakorda avaldab mõju ka tema suutlikkusele omandada teist keelt. Kognitiivsete oskuste ning esimese ja teise keele omavahelist seost illustreerib järgnev joonis.

Nagu jooniselt näha, ei ole teise keele omandamine õppimisraskustega õppijate puhul määravalt mõjutatud esimese keele oskusest, vaid pigem nende kognitiivsetest võimetest ning nendega seotud arengulistest piirangutest.