Tunni kokkuvõte on oluline tunniosa, mille eesmärgiks on tagada õpilastele võimalused õpitu kordamiseks ja kinnistamiseks. Samuti annab see tunniosa õpetajale tagasisidet õpilaste arusaamisest ning aitab suunata edasist õppetegevust. Näiteks võib tunni lõpus paluda õpilastel suuliselt või kirjalikult väljendada, mida nemad sellest tunnist õppisid. Siinkohal saab kasutada eelnevalt mainitud “Tean–tahan teada–sain teada” tabelit. Selle viimase veeru täidavad õpilased tunni kokkuvõtvas osas, et võrrelda oma teadmisi teemal tunni alguses ja lõpus.
Tunni kokkuvõte on hea aeg paluda õpilastel reflekteerida selle üle, kui hästi nad said tunnis hakkama nii ainesisu õppimisel kui ka uue sõnavara omandamisel. Enesehindamise jaoks võib kasutada lausete lõpetamise harjutust, mille raames õpilased lõpetavad selliseid lauseid, nagu: Täna mul läks tunnis hästi…., Vajan veel aega …., Pean veel harjutama.
Kokkuvõte aitab õpitut organiseerida ja valmistada ette järgmise tunni teemasid või koduseid ülesandeid.
Kokkuvõtte funktsioonid
Refleksioon
Enesehindamise läbiviimist võivad toetada ka valmistehtud töölehed, näiteks “Tunni valgusfoor”, mille pidev kasutamine aitab õpilastel kujundada oskust hinnata oma hakkama saamist eestikeelses õppes.
Tunnimaterjali raskusastme hindamine ja diferentseerimine
Kui õpetaja valib uut materjali aineteema esitluseks, on oluline veenduda, et olemasolev tekst jääks õppijate lähima arengu tsooni. See tähendab, et õpetaja toestamise ja vastavate harjutuste abil suudavad õppijad materjali omandamisega toime tulla.
Otsides teksti õpilastele tunnis lugemiseks, on õpetajal oluline meeles pidada, et tekst olema vähemalt 95-98% arusaadav, et soodustada sõnade õppimist ja teksti mõistmist. See tähendab, et õppijale tundmatuid või tasemest kõrgemaid sõnu peaks tekstis olema maksimaalselt 2-5%.
Arvestades, et klassiruumis on õpilasi, kelle eesti keele oskuse tase ning individuaalsed kognitiivsed vajadused on erinevad, peab õpetaja diferentseerima nii ainesisu kui ka keelelise materjali keerukust. Selleks on sobiv kasutada Cumminsi nelikjaotuse mudelit. Mudelil on kaks dimensiooni: kasutatava keele raskusaste (suhtluskeel või akadeemiline keel) ning ülesande kognitiivne keerukus. Selle mudeli puhul olulist rolli mängib kontekst: see on visualne tugi õpilasele, mis aitab tal ainealasest sisust aru saada ja kasutada sõnavara kontekstikohaselt.
Teksti raskusastme kontrollimiseks võib kasutada Eesti Keele Instituudi õppeteksti hindamise tööriista:https://sonaveeb.ee/teacher-tools/#/rating