Arvestades eesti keelest erineva kodukeelega toevajadusega õppijaga, on oluline mõelda kutsekoolile kui eestikeelsele õppekeskkonnale tervikuna kui ka õppija tugisüsteemile. Kuna õppekeskkond koosneb füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest keskkonnast, tuleb läbi mõelda, kuidas igaüks neist toetab eesti keele õpet ning õppijat eesti keele kui teise keele omandamise protsessis.

Füüsilise õppekeskkonna roll

Füüsilise keskkonna ülesanded on 1) teha keel nähtavaks ja 2) soodustada keeleõppe korraldamist. Keeleõppe visualiseerimisel on oluline leida võimalused, kuidas toetada õppijaid nii kogu asutuse tasandil kui ka luua turvaline keskkond igapäevaseks järjepidevaks keeleõppeks, nt ühine klassiruum. Klassiruumi füüsilise õppekeskkonna kujundamisel on soovitatav kasutada nn rääkivaid seinu. Sellist ainesisu visualiseerimise süsteemi luuakse koos õppijatega. Sõnasiltide ja postrite abil pööratakse tähelepanu nii klassiruumis olevatele objektidele kui ka hetkel aktuaalsele ja õpitavale sõnavarale.

Vaimse õppekeskkonna roll

Vaimse õppekeskkonna all mõeldakse õppeprotsessi korraldamist ja õppetöös kasutatavaid metoodikaid. Õppeprotsessi korraldamises mängib olulist rolli kutsekooli õpetajate meeskonna ettevalmistus eesti keelest erineva kodukeelega õppijate vastuvõtmiseks. Aineõpetajate keeleteadlikkuse kujundamiseks on soovitav ette võtta järgmised ühised õppetegevused:

• korraldada õpetajatele täienduskoolitus LAK-õppe põhimõtetest

Koolituse teemadena on soovitav käsitleda teise keele omandamise etappe, LAK-õppe kolmikfookust (ainesisu, keel ja õpioskused) ning teema (tunni) kavandamise mudeleid (nt Cummins’i nelikjaotust). Sissejuhatav koolitus annab õpetajatele võimaluse arutleda omavahel võimalikke kahtlusi seoses eesti keelest erineva kodukeelega õppijatega töötamisega ning teha selgeks õppetöö korraldamist puudutavad aspektid, nt planeerida õpetajate koostöö aega või kavandada eesti keele tundide jaotamist.

• vaadata üle või lisada keelelised eesmärgid ainekavadesse

Kui kutsekoolil puudub LAK-õppe rakendamise kogemus, on tõenäoline, et ainekavad vajavad ülevaatamist keele õpetamise seisukohalt. Tuleb arvestada eesti keelest erineva kodukeelega õppija vajadustega. Need võivad varieeruda olenevalt tema eesti keele oskuse tasemest ja erivajadusest. Kindel on see, et õpetajal tuleb kavandada keelelised eesmärgid nii teemale tervikuna kui ka tunnitegevustele, kuna sihtkeelne õpe tähendab seda, et kõike, mida õpilane teeb / õpib / saavutab, peab vaatlema sihtkeele oskuse prisma läbi. Näiteks, õpiväljund “õpilane abistab kokka” eestikeelse õppe kontekstis tähendab seda, et õpilasel on piisav eesti keele tase selleks, et mõista koka kõnet ja talle (õpilasele) antavaid juhiseid ja vastata koka küsimustele jne.

Sotsiaalse õppekeskkonna roll

Sotsiaalse õppekeskkonna all mõeldakse klassi / asutuse mikrokliimat ja erinevaid võimalusi suhtlemiseks. Keeleõppe seisukohalt on sotsiaalse õppekeskkonna eesmärk luua võimalused sihtkeele kasutamiseks erinevates suhtlusolukordades. Siinkohal mängivad olulist rolli asutusesisesed kokkulepped eesti keelest erineva kodukeelega õppijate toetamise teemal, nt kutsekooli õpetajad ja teised töötajad räägivad nende õppijatega eesti keeles, olles valmis kohandama oma kõnet vastavalt nende õppijate vajadustele. See tähendab seda, et eesti keelest erineva kodukeelega õppijatega suheldes on kutsekooli töötaja valmis rääkima tavalisest aeglasemalt, kasutades lihtsamaid sõnu ja lühemaid lauseid.

Eestikeelse sotsiaalse õppekeskkonna korraldamist puudutavad asutusesisesed kokkulepped on olulised ka selleks, et arendada erinevaid suhtlusolukordasid ja ülesandeid, kus muukeelsed õppijad saavad turvaliselt harjutada omandatud suhtluskeele oskusi. Näiteks võib rühmaõpetaja anda õppijatele ülesande küsida kutsekooli töötajatelt, mis filmi nad hiljuti vaatasid või millise vahendiga nad kodus aknaid pesevad.

Lähtudes eelkirjeldatud toevajadusega õppija võimalikest raskustest teises keeles õppimisel, on tähtis luua terviklik õppekeskkond, mis arvestab õppija vajadustega ja pakub talle õppijakeskset toetatud õpet. Sellise keskkonna ülesehitamise struktuuri pakub nt Parrish (2019).

Joonisel kirjeldatud õppijakeskse lähenemise struktuur sobib toevajadusega eesti keelest erineva kodukeelega õppijate rühmale, sest esikohal on õppija ning tema konkreetsed vajadused, oskused ja tugevused. See lubab õpetajatel keskenduda sellele, mida õppija oskab ja mis on tema jaoks oluline ja tähtis, ning sellest lähtuvalt kavandada õppetööd.

Õppijakeskne õpetamine põhineb põhimõttel, et õppija on õppeprotsessi keskmes ja tema vajadused, huvid ning võimed annavad õppimisele suuna. See on eriti oluline toevajadusega õppijate puhul, kuna nende võimekus ja eripära määravad õppeprotsessi kulgemise tempo, sisu ja kasutatavad meetodid. Nii on tagatud, et iga õppija saab toetatud viisil oma potentsiaali maksimaalselt rakendada.

• Arvestatakse õppija olemasolevate teadmiste ja oskustega, et õppetöö oleks talle jõukohane ja tähenduslik.
• Õpetamise sisu kujundatakse vastavalt õppijate vajadustele ja huvidele, mis aitab suurendada motivatsiooni ja kaasatust.
• Õppijad omandavad strateegiaid, mis võimaldavad neil õppida nii tunnis kui ka tunnivälisel ajal, et edendada elukestvat ja iseseisvat õppimist. Need strateegiad hõlmavad nii eesti keele kui teise keele oskust kui ka võimekust saada iseseisvalt hakkama selliste igapäevaste toimingutega nagu lihtsamate toitude valmistamine, raha kasutamine, poes käimine, koristamine jne.
• Õppetegevuses on võimalik teha valik. Tunnitegevuste valik võimaldab õppijatel arendada iseseisvust ja vastutustunnet oma õppeprotsessi eest. Tunnitegevused on üles ehitatud selliselt, et need pakuksid õppijatele nii väljakutseid ning arendaksid mõtlemisoskust.
• Õppijate esimest keelt ja kultuuri käsitletakse ressursina, mis rikastab õpikeskkonda ja toetab mõistmist eri vaatenurkadest.
• Omavaheline suhtlemine tunnis ja erinevad õpitegevused jäljendavad keele ja teadmiste kasutamist reaalses elus. See aitab õppijatel seostada õpitut praktiliste olukordadega.

Kõik need põhimõtted loovad koos õpikeskkonna, kus õppija tunneb end väärtustatuna ja saab terviklikult areneda.