Tunni eesmärgistamine on protsess, mille käigus seatakse tunnile selged, konkreetsed ja mõõdetavad sihid, et suunata tegevust ja motiveerida nii õpetajat kui ka õpilasi. Tunni eesmärgid peaksid olema täpselt sõnastatud, saavutamisvõimalusega ning arvestama õpilaste arengutaset, eesti keele oskuse taset ja konteksti.

Hea eesmärgistamine aitab õpilastel mõtestada õppimist sügavamalt, suurendab õpimotivatsiooni, toetab eneseregulatsiooni ning võimaldab hinnata õpitulemusi.

Tunni eesmärk on tavaliselt õpitulemuse (õpiväljundi) kirjeldus, mis peab olema realistlik ja mõõdetav ning ühe tunni jooksul võib olla ka mitu eesmärki, kuid tavaliselt on üks peamine. Eesmärke tuleks tunni alguses õpilastele selgitada ja tunni lõpus kontrollida nende saavutamist.

Tunni eesmärgistamine koos õpilastega aitab neil ennast häälestada uute teadmiste ja oskuste omandamiseks.

Eesmärgid peavad olema selged ja konkreetsed, et õpetaja ja õpilased teaksid, mille nimel tegutsetakse. Kasutada võib SMART-
mudelit (spetsiifiline, mõõdetav, saavutatav, asjakohane, ajaliselt piiritletud).

Eesmärgid toetavad õppija keskendumist ja eneseregulatsiooni õppimisprotsessi jooksul. Oluline on ka eesmärkide regulaarne tagasikontroll ja vajadusel kohandamine.

Enne tunni algust sõnastab õpetaja eesmärgid, mis kajastavad, mida õpilased peaksid tunni lõpus oskama või teadma. Eesmärgid võib kirjutada tahvlile või tutvustada suuliselt.

Tunni lõpus hinnatakse saavutuste taset, mis toetab enesereflektsiooni ja edasist õppimist.

Tunni eesmärgistamine LAK-õppes

LAK-õppe (lõimitud aine- ja keeleõppe) tunnis eesmärgistamine hõlmab kolme põhiaspekti: ainesisu omandamist, keeleoskuse arendamist ning õpioskuste tugevdamist. See põhimõte tähendab, et tunnieesmärgid peavad olema koostatud nii, et need peegeldaksid korraga ainealaseid teadmisi, keelelisi oskusi ja õppimisvõimekust, rõhutades õppija kui tervikliku arengu toetust.

Ainesisu

Esmalt on oluline, et ainesisu omandamise eesmärk oleks selge, kuna LAK-õppe puhul toimub aineõpe teise keele kontekstis ning õppija peab suutma talletada ja rakendada teemakohast infot.

Keeleoskus

Keeleoskuse arendamisse suunatud eesmärgid aitavad õppijal paremini mõista, väljendada ja kasutada sihtkeelt ainevaldkonna raames.

Õpioskused

Õpioskuste eesmärgistamine toetab õppija võimet õppimisprotsessi juhtida, uusi teadmisi siduda varasemaga, kriitiliselt analüüsida ning enesehindamist teha

Teadlik eesmärkide sõnastamine tagab, et LAK-õppes ei käsitleta keelt ja ainet eraldi ning samuti pööratakse tähelepanu sellele, kuidas õpilane õpib õppima, mis suurendab õpitulemuste sügavust ja ülekantavust erinevatesse õpikeskkondadesse. Selline lähenemine toetab õpilaste motiveeritust ning aitab luua tähenduslikke õppetegevusi, kus ainesisu, keel ja õpioskused üksteist vastastikku rikastavad.

Näited tunnieesmärkidest, mis ühendavad aineteadmiste omandamist, keeleoskuse arengut ja õpioskuste tugevdamist