Uuringud ja analüüsid
Tallinna Ülikooli analüüsid Astangu keeleõppemudelile
Aastatel 2024–2025 tegime koostööd Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudi teaduritega, et saada teaduspõhist tagasisidet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt välja töötatud keeleõppemudelile „Edgar“. Koostöö eesmärk oli analüüsida mudeli teoreetilisi aluseid ja praktilist rakendamist, võrrelda seda rahvusvaheliste praktikatega ning koguda eksperthinnanguid ja soovitusi õppetöö ning keeleõppemudeli edasiseks arendamiseks.
2024. aasta koostöö: teoreetiline ja võrdlev analüüs
I etapp – rahvusvaheliste praktikate kaardistamine ja võrdlusanalüüs
Esimeses etapis kaardistati lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) rahvusvahelisi praktikaid ning viidi läbi võrdlusanalüüs. Selle põhjal tehti ettepanekuid Astangu KRK LAK-õppe kohanemiskursuse „Edgar“ keelemudeli täiendamiseks ja parendamiseks.
Rahvusvaheline vaade: Kuidas toetatakse mujal?
Analüüs näitas, et kuigi paljudes Euroopa riikides väärtustatakse kaasavat haridust, on spetsiaalselt haridusliku erivajadusega keeleõppijatele suunatud programmid pigem haruldased. Sageli tegeletakse keeleõppe ja erivajadusega eraldi: keeleõppeprogrammid ei arvesta alati õppija erivajadustega ning erivajadustega õpilaste toetamisel ei keskenduta piisavalt keeleoskuse arendamisele. Seega on „Edgari“ keelemudel on rahvusvahelises kontekstis ainulaadne, ühendades keeleõppe ja erivajadustega õppijate süsteemse toetamise.
Huvitavaid näiteid naaberriikidest:
• Soome: Kasutusel on ettevalmistavad kursused TUVA (kutseõppeks valmistumine) ja TELMA (tööks ja iseseisvaks eluks valmistumine), kus koostatakse igale õppijale individuaalne õppeplaan.
• Norra: Rakendatakse erinevaid mudeleid, alates otse kohalikku kooli suunamisest kuni spetsiaalsete kohanemisklassideni.
• Slovakkia: Keeleõppes kasutatakse aktiivselt visuaalset materjali ja LAK-õppe (lõimitud aine- ja keeleõppe) võtteid, rõhutades keelelist rikkust koolikeskkonnas.
Euroopa kogemus kinnitab, et edukuse võtmeks on õppijakeskne lähenemine, paindlikud õppekavad ning tihe koostöö õpetajate ja tugispetsialistide vahel.
II etapp – „Edgari“ keelemudeli põhjalik analüüs
Teises etapis keskenduti Astangu KRK poolt välja töötatud „Edgari“ keelemudeli põhjalikule analüüsile ja hindamisele. Analüüs hõlmas nii mudeli tugevusi kui ka arendusvajadusi ning sisaldas konkreetseid täiendus- ja edasiarendusettepanekuid. Samuti käsitleti digilahenduste kasutamise võimalusi toe vajadusega õppijate keeleõppes.
“Edgari” sihtrühm on väga mitmekesine, hõlmates noori, kellel võib esineda õpiraskusi, kerget intellektipuuet, emotsionaal- ja käitumishäireid või liikumispuuet. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi poolt läbi viidud analüüs kinnitab, et Edgar täidab olulist tühimikku, kuna tavapärane keeleõpe ei pruugi arvestada õppija kognitiivse arengu eripäradega. Programmi tugevus peitub lõimitud aine- ja keeleõppes (LAK-õpe), kus eesti keelt ei õpita teoreetiliselt, vaid praktiliste igapäevategevuste, sotsiaalsete oskuste ja digipädevuste arendamise kaudu. Õppeprotsessis lähtutakse didaktilistest printsiipidest, nagu jõukohasus ja näitlikkus, kasutades multisensoorseid meetodeid, mis kaasavad korraga eri meeli ja toetavad seeläbi õppija töömälu. “Edgari” keeleõppemudel soodustab õppija eneseregulatsiooni ja julgustab keelt kasutama turvalises ja mõistvas õhkkonnas.
Põhjalikuma ülevaate nende kahe analüüsi tulemustest leiad siit:
I etapp: https://lakopeastangu.ee/wp-content/uploads/2026/01/Edgari-programmi-ekspertiisi-alusanaluus.pdf
II etapp: https://lakopeastangu.ee/wp-content/uploads/2026/01/Edgari-programmi-ekspertiis_2024.pdf
2025. aasta koostöö: rakendamise hindamine ja arengupotentsiaal
Kui 2024. aasta analüüs keskendus peamiselt olemasolevatele dokumentidele ja mudeli teoreetilistele alustele, siis 2025. aasta analüüsi eesmärk oli hinnata programmi tegelikku rakendamist õppetöös, selgitada välja arendusvõimalused ning analüüsida „Edgari“ mudeli laiendamise potentsiaali riikliku ettevalmistava õppe kontekstis. Hinnang põhineb 2025. aastal läbi viidud tunnivaatlustel, õpetajate fookusgrupi intervjuul ning varasemal teoreetilisel analüüsil.
Eksperdid tõid esile programmi suurima väärtusena turvalise ja toetava õpikeskkonna loomise. Õpetajate selge ja aeglane kõne, kannatlikkus, eksimisruumi lubamine ning õpilaste edusammude väärtustamine loovad usaldusliku suhte, mis on tõhusa õppimise vundament toevajadustega noorte jaoks.
Eraldi tunnustust pälvis multimodaalne ja tegevuspõhine õpetamine. Keelt ei õpetata abstraktse süsteemina, vaid tööriistana reaalsetes tegevustes. Tundides kasutatakse rikkalikult visuaalseid abivahendeid (pildid, kaardid, esemed, digitahvel), kehakeelt ja liikumist. Praktilised tegevused, nagu kokkamine, kunsti loomine ja tehnoloogia kasutamine, muudavad õppimise tähenduslikuks ja toetavad õpitu kinnistumist, kompenseerides õppijate raskusi auditiivse töötluse, töömälu ja tähelepanuga.
Analüüs osutas vajadusele süsteemsema ja planeeritud diferentseerimise järele, kuna õppijate tase rühmas on väga erinev. Samuti soovitati kasutada rohkem alternatiivkommunikatsiooni (AKK) vahendeid, et toetada nii keele mõistmist kui ka eneseväljendust. Analüüs tõi esile realistliku ootuse: ühe õppeaastaga on võimalik keeleoskuses edasi liikuda ligikaudu ühe taseme võrra.
Kuna paljud õppijad tulevad „vaikivast perioodist“ välja alles esimese aasta lõpuks ja nende areng on sageli laineline, tegid TLÜ eksperdid ja kooli õpetajad ettepaneku pikendada programmi kahele aastale. See tagaks õppijatele vajaliku aja ja stabiilsuse eesti keele omandamiseks vähemalt A2-tasemel, mis on vajalik kutseõppes toimetulekuks.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et “Edgari” keeleõppemudeli põhimõtted – turvalise õpikeskkonna loomine, elulisus, multimodaalsus ning realistlike keeleõppe-eesmärkide seadmine (ühe õppeaastaga on võimalik edasi liikuda ligikaudu ühe keeleoskustaseme võrra) – on otseselt ülekantavad ka laiemasse konteksti. Edgari projektis loodud metoodika ja materjalid on oluline ressurss, mis aitab tulevikus toetada sarnase sihtrühma õpetamist teistes kutseõppeasutustes.